1
00:00:14,100 --> 00:00:19,600
ALEKSANDR GRIN

2
00:00:20,299 --> 00:00:28,421
ASSOL
Romaani "Punased purjed" põhjal

3
00:00:34,840 --> 00:00:42,262
Otsib unistus radu, kinni kõik teed,

4
00:00:42,400 --> 00:00:47,639
otsib unistus radu, ära märgistab need.

5
00:00:47,640 --> 00:00:56,614
Otsib unistus radu, on lahti kõik teed.

6
00:01:08,822 --> 00:01:14,069
Longren, briki "Orion" madrus

7
00:01:14,070 --> 00:01:19,000
naases pärast pikka merereisi koju.

8
00:01:30,220 --> 00:01:34,500
Aga ei näinud ta juba kaugelt,
nagu tavaliselt, oma naist Maryt

9
00:01:34,501 --> 00:01:40,113
talle lausa hingetuna
vastu jooksmas.

10
00:01:55,395 --> 00:02:00,254
Tema asemel tuli talle
vastu naabrinaine.

11
00:02:06,665 --> 00:02:10,343
"Vaata oma tütart," ütles ta.

12
00:02:18,578 --> 00:02:24,851
Aga see on sinu naise Mary sõrmus,
ta on juba paradiisis.

13
00:02:25,221 --> 00:02:28,225
Siis kuulis Longren selle kurva loo.

14
00:02:28,226 --> 00:02:32,339
Kui majja polnud jäänud
enam kübetki toidupoolist,

15
00:02:32,340 --> 00:02:39,500
otsustas Mary anda oma laulatussõrmuse
kõrtsmik Mennersile panti.

16
00:04:22,290 --> 00:04:29,278
"Ta ise tahtis," seletas Menners oma naisele.
"Mina ei puutu siin asjasse."

17
00:07:43,498 --> 00:07:49,652
Nii jäigi Longren
kahekesi oma tütrega.

18
00:08:39,668 --> 00:08:41,942
Tüdruku nimi oli Assol.

19
00:08:41,943 --> 00:08:46,807
Imelik nimi,
mis kõlas nagu noolevihin

20
00:08:46,998 --> 00:08:52,300
või merekarbi kohin.

21
00:10:35,744 --> 00:10:45,100
Mõnikord õhtuti tundis Assol
suurt igatsust ema järele,

22
00:10:45,101 --> 00:10:49,873
keda ta polnud kunagi näinud.

23
00:12:12,000 --> 00:12:17,990
"Longren!" karjus Menners,
"mis sa seisad nagu soolasammas?

24
00:12:17,999 --> 00:12:22,743
Näed, et vool viib mu minema,
viska köis!"

25
00:12:22,744 --> 00:12:29,968
Tema ka palus sind.
Mõtle selle peale, Menners, kuni veel elad.

26
00:15:05,522 --> 00:15:13,415
Mure ja vihkamine sütitas
Mennersi väikese poja Hini südame.

27
00:17:15,500 --> 00:17:22,279
Et tütart lohutada,
meisterdas Longren talle laevukese.

28
00:17:51,268 --> 00:18:00,999
Rõõmus leegitsev värv põles Assoli käes
nii eredalt, nagu ta oleks hoidnud tuld.

29
00:19:13,967 --> 00:19:22,462
Hukkamõistu vari, mis langes
omal ajal isa peale, kattis ka tütart.

30
00:20:24,419 --> 00:20:29,737
Metsas kohtas Assol imelikku inimest.

31
00:20:30,189 --> 00:20:34,211
"Kuula ka, pisike, mis on su nimi?"

32
00:20:35,499 --> 00:20:37,198
"Assol."

33
00:20:37,889 --> 00:20:41,224
"Tea siis, Assol...

34
00:21:09,927 --> 00:21:14,500
Ükskord, kui sa oled
kasvanud suureks,

35
00:21:14,501 --> 00:21:21,999
lööb mereavaruses päikesekiirtes
särama punane puri.

36
00:21:23,846 --> 00:21:33,000
Ja punaste purjede helendavas
hiilguses liigub valge laev

37
00:21:33,017 --> 00:21:37,317
laineid lõigates otse sinu poole.

38
00:22:00,332 --> 00:22:04,932
Ja sa näed vaprat ja kaunist printsi.

39
00:22:08,000 --> 00:22:12,326
"Tere, Assol!" ütleb ta.

40
00:22:12,327 --> 00:22:22,326
"Kaugel-kaugel siit nägin ma sind unes ja
tulin, et viia sind alatiseks oma kuningriiki.

41
00:22:22,327 --> 00:22:26,100
Ja seal me elame
nii sõbralikult ja rõõmsalt,

42
00:22:26,101 --> 00:22:34,722
et su hing ei saa iialgi tunda
pisaraid ja kurbust.

43
00:23:09,000 --> 00:23:15,375
Mine!
Ja täitku rahu su käharat peakest."

44
00:24:11,800 --> 00:24:15,100
"Kuula, mis ma sulle räägin!"

45
00:24:15,101 --> 00:24:21,900
Ja Assol hakkas rääkima võlurist
ja tolle ettekuulutusest.

46
00:24:49,625 --> 00:24:57,500
"Mis sa arvad, kas võluri laev
tuleb mulle järele või mitte?"

47
00:24:59,900 --> 00:25:06,100
"Kui võlur sulle nii ütles,
siis on see tõsi. Tuleb."

48
00:25:18,284 --> 00:25:23,839
"Olgu, räbala-printsess,"
mõtles väike Hin,

49
00:25:23,840 --> 00:25:31,000
"ma korraldan sulle punaste purjedega
laeva ja meretaguse printsi!"

50
00:25:43,000 --> 00:25:47,378
Künast ja põrandaharjast
oli Hin teinud laevukese,

51
00:25:47,379 --> 00:25:53,999
vana nartsuga
punaste purjede asemel.

52
00:26:44,530 --> 00:26:50,854
Sellest ajast teda nii hüütigi -
Laeva-Assol!

53
00:26:53,000 --> 00:27:01,999
Tema üle naerdi, öeldes:
"Ta on ogar, peast põrunud!"

54
00:27:10,000 --> 00:27:13,799
Assol harjus ka selle valuga.

55
00:27:13,800 --> 00:27:19,323
Kuid ikka läks ta
ärevil ja arglikult mere äärde

56
00:27:19,324 --> 00:27:26,406
ja otsis silmadega tõsimeelselt
punaste purjedega laeva.

57
00:28:01,530 --> 00:28:09,999
Aga kõrtsmik Mennersi poeg oli elus
edasi jõudnud, jätkates isa tööd.

58
00:30:07,881 --> 00:30:14,800
Kapten Arthur Gray oli
põhjusetult sünges meeleolus,

59
00:30:14,801 --> 00:30:21,295
mõistmata oma tusameele põhjust.

60
00:30:38,100 --> 00:30:40,934
Tema isa ja ema olid

61
00:30:40,935 --> 00:30:46,982
oma seisuse uhkuse, rikkuse
ja seaduste kõrgid orjad

62
00:30:46,983 --> 00:30:55,500
ühiskonnas, kus me saame
pidada seda loomulikuks.

63
00:31:02,815 --> 00:31:06,889
Kuid nende poeg
oli sündinud elava hingega,

64
00:31:06,900 --> 00:31:14,089
üldse mitte järgivana oma
perekonna ettemääratud joont.

65
00:32:43,117 --> 00:32:49,251
Gray uuris väsimatult lossi,
kus tal jäi kitsaks,

66
00:32:49,252 --> 00:32:54,999
tehes hämmastavaid avastusi.

67
00:34:03,697 --> 00:34:12,704
Temas tekkis varakult vajadus võtta
enda peale arvukatest elu rollidest

68
00:34:12,705 --> 00:34:19,600
kõige ohtlikum ja liigutavam -
saatuse roll.

69
00:35:00,400 --> 00:35:04,894
"Miks sa rikkusid maali?"
küsis isa.

70
00:35:05,100 --> 00:35:08,650
"Ma ei saa lubada,
et minu juuresolekul

71
00:35:08,651 --> 00:35:15,000
turritaksid kellegi kätest välja naelad
ja voolaks veri. Ma ei taha seda."

72
00:35:35,856 --> 00:35:42,109
Ta oli juba üle 11 aasta vana,
kui kõik ta hinge aimused,

73
00:35:42,110 --> 00:35:49,116
kõik hinge hajutatud jooned
ühinesid ühel saatuslikul hetkel

74
00:35:49,117 --> 00:35:58,565
pidurdamatuks sooviks -
saada kapteniks.

75
00:36:37,600 --> 00:36:43,000
Olla laeva saatus,
hing ja mõistus.

76
00:36:43,331 --> 00:36:51,400
Kogeda ohte, riski,
kauge maa valgust,

77
00:36:51,401 --> 00:37:00,660
armastust, mille löövad õitsele
kohtumised ja lahusolek.

78
00:37:23,651 --> 00:37:33,650
Möödudes külast, kus elas Assol
jäi laev majaka läheduses ankrusse.

79
00:39:26,300 --> 00:39:33,410
Tunne, et midagi imelist ja
enneolematut on siinsamas,

80
00:39:33,411 --> 00:39:42,017
lähedal-lähedal,
ei jätnud Assoli.

81
00:41:15,363 --> 00:41:25,362
Kõik, mida Assol ootas nii kaua ja kuumalt,
toimus seal, maailma äärel.

82
00:41:26,000 --> 00:41:30,624
Päikesetõusu esimestest
hõõguvatest kiirtest ilmus välja laev.

83
00:41:30,625 --> 00:41:36,989
Sõitis ja peatus otse
koidu südames.

84
00:41:36,990 --> 00:41:46,989
Levitades lõbusust sõitis see leegitsevate
purjedega nagu karmiinpunane tulekeel.

85
00:41:57,038 --> 00:42:01,797
Hommikune udu
kattis tõusva päikese.

86
00:42:03,100 --> 00:42:13,099
Tundes järsku uskumatut väsimust,
heitis Assol rannaheinale ja uinus.

87
00:42:21,983 --> 00:42:27,800
Tal oli ükskõik, kuhu sõuda,
kuid ta võttis suuna sinna,

88
00:42:27,801 --> 00:42:32,994
kus tihedast pimedusest
hakkas paistma kallas.

89
00:42:33,500 --> 00:42:42,200
"Ma ootan, ma näen,
ma saan varsti teada..."

90
00:42:42,201 --> 00:42:48,100
Sellise tunde võimuses
oli nüüd Grey.

91
00:47:24,500 --> 00:47:28,458
Juhtunule polnud selgitust.

92
00:47:28,459 --> 00:47:36,900
Kuid ilma sõnade ja mõteteta
leidis Assol selle oma imelikus tundes.

93
00:47:36,901 --> 00:47:44,811
Südame hääl ütles prohvetlikult:
"Jah!"

94
00:47:53,122 --> 00:48:00,484
Sama kordas südame hääl ka Grayle.

95
00:48:22,173 --> 00:48:27,250
Ja nüüd rääkis Hin Grayle,
kuidas seitse aastat tagasi

96
00:48:27,251 --> 00:48:34,365
tegi Assol end naerualuseks
jutuga punaste purjedega laevast.

97
00:51:55,229 --> 00:52:03,905
Arthur Gray oli sellises õnneliku hinge
kõrghetkes, mis ütles talle ette, mida teha.

98
00:52:03,906 --> 00:52:08,700
Ta tegutses otsustavalt ja rahulikult.

99
00:52:32,700 --> 00:52:39,243
Gray käis mitmes kangapoes,
olles väga täpne oma valikus,

100
00:52:39,244 --> 00:52:46,168
kuivõrd ta mõttes juba nägi
vajalikku tooni ja värvivarjundit.

101
00:52:51,340 --> 00:52:57,693
Sobrades pehmetes siidkangastes,
kus oli punaseid, kahvatu roosat,

102
00:52:57,700 --> 00:53:05,900
tumedat kirsipunast ja süngeid ruskeid toone
keset erineva sügavusega varjundeid,

103
00:53:05,901 --> 00:53:12,362
Gray juba peaaegu kaotas lootuse
leida see tõeliselt hõõguv punane,

104
00:53:12,363 --> 00:53:18,100
mida ta nii selgelt nägi
oma mõttekujutluses.

105
00:54:16,467 --> 00:54:24,815
Ja siis, lõpuks ometi, helendas ta ees
täiuslikult puhas, täis õilsat rõõmu

106
00:54:24,816 --> 00:54:31,692
just see uhke toon,
mida Gray oli otsinud.

107
00:56:18,744 --> 00:56:24,702
Samal ajal lähenes Gray laev
täiel käigul kaldale,

108
00:56:24,703 --> 00:56:34,702
laotades tuules laiali erepunased purjed,
mis särasid sügava rõõmu värvides.

109
00:57:22,967 --> 00:57:29,148
Selleks ajaks oli küla haaranud
selline rahutus, selline ärevus,

110
00:57:29,149 --> 00:57:37,881
selline üldine segadus, mis ei jää
mõjult alla suurtele maaväringutele.

111
01:01:02,550 --> 01:01:11,421
Nüüd me lahkume neist, teades,
et neil on vaja olla koos omaette.

112
01:02:03,600 --> 01:02:07,886
Ma mõistsin üht lihtsat tõde,
mis on,

113
01:02:07,887 --> 01:02:15,662
et niinimetatud imed tuleb
iseenda kätega tõeks teha.

114
01:02:15,663 --> 01:02:22,037
Kui inimesele on peamine
saada ihaldatud rahatäht,

115
01:02:22,038 --> 01:02:26,355
on kerge talle seda anda.

116
01:02:26,356 --> 01:02:33,442
Aga kui hing varjab
leegitseva ime seemet,

117
01:02:33,443 --> 01:02:37,116
tee see ime talle tõeks.

118
01:02:37,117 --> 01:02:44,900
Uueks saab tema hing
ja uueks sinu hing.

119
01:02:49,100 --> 01:02:53,000
Jutustas Pastella